14.mail oli äratus kell 6, oli vaja jõuda hommikusele laevale, mis sõidaks Soome, sest just seal toimus kevadine 6h Libahundi etapp. Ei ütleks, et just väga kevadine kui terve aja sajab seenevihma.
Terve laev oli täis rogainijaid, 17 neist olid HP-Sport Teami esindajad, päris palju…Vahepeal oli kuulda laevaraadiost huvitavaid lauseid: “Libahundil osalejad Si-pulkadega kaarte võtma”. Tavaturistite jaoks vist liiga palju erineva tähendusega sõnu, kuid meie jaoks see tähendas seda, et aeg oli hakata planeerima kaarti. Meie tiimi jaoks see, et ema vaatas lolli näoga kaarti ja mina proovisin midagi sellest aru saada.
Tegemist oli orienteerumiskaardiga, mis oli natuke teiste tingmärkidega kui ma harjunud olen. Vähemalt nüüd on selge, et mida tumedam mets, seda halvemini läbitav. Planeeringu tegin üsna optimistlikku ja nüüd jäi vaid Helsingist sõita võistluskeskusesse, mis osutus ajaga võidu minemiseks.
Alustuseks tegime kohe stardiülesande, kus tuli võtta 8 punkti, kuna ema orienteerumis oskus annab soovida, siis läbisime kõik punktid koos. Alustuseks sai tunda kohe Soome maastiku võlu- kaljud ja huvitavad teed, mis vahepeal kaovad ja siis tekivad ei kuskilt. Punktid leitud, suuresti tänu sellele, et suur kamp otsis neid, ja suundusime lõuna poole 44. Palju kaljusid, kõrgusjooned, teid pole, paanika…meenutasid täpselt Põhja-Soomes toimunud MMi. 39->27->70 selfipunkt
->53 tee peale ja suunaga punkti 48. Jõudsime järsku välja kase kasvandike juurde ja sain aru, et ju olime kuskilt punktist mööda läinud. Suundusime ida poole punkti otsima ja tänu võistkonnale, kes lahkus punktist, me selle leidsime ->38->64, mida otsisime koos Liina võistkonnaga, sest ka nemad otsisid natuke vara seda puntki ja lõpuks leidsime selle koos ->51->84, kus sai sõita SUP lauaga väiksel järvel ja poide pealt punkte korjata. Muidugi läksin mina seda tegema meist ja suuri raskusi mul sellega õnneks ei tekkinud. Ümber järve jooks 60, mida kohe alguses samuti ei leidnud ja 41, millele saime kohe peale. Esimene punkt, mille suutsin leida üksi, ilma, et ükski teine tiim oleks seal olnud. Edasi hoidsime natuke liiga läände ja sellepärast läks punkti 42 teekond natuke pikemaks -> 57->83 lisaülesanne, kus tuli lahendada sudoku või võtta metallist kujundist küljest nuputades rõngas ära. Lahendasin kiiresti sudoku ära ja edasi tuli muuta natuke planeeringut, sest 6h hakkas lõppema ja me ei oleks jõudnud muidu õigel ajal finišisse ehk võtsime 26-> mööda ilusat rada kõrgete kaljude vahel 58
-> 22 natuke vara läksime metsa ja sattusime valede kaljude vahele aga lõpp hea kõik hea->59->32->23 ja viimane lõpusirge. Naiste klassis 12.koht ning üldarvestuses parem kui keskmine. Kõige rohkem olen õnnelik selle üle, et leidsime kõik punktid üles, sest tõesti kaart oli väga raske rogainija jaoks ja kui otse punktile peale ei lähe, siis punkti ei leia.
Võistlus pildis: https://www.youtube.com/watch?v=BFDFzsfawBc
4H XT KEVADROGAIN
Seekordne XT viis päikselisse Laulasmaale ja lõpuks sain joosta ka rogaini Elinaga. Nagu XTle kohane sai rada planeerida ainult 5min ja panime selle paika, et proovime võtta punktid idast ja põhjast ära, sest täpne planeering saab valmis alles rajal kui teame, mis meie tempo on. Käis start ja jooksime nagu teisedki. Ühel hetkel aga avastasime, et olime jõudnud punkti 21, mis ei olnud meil kohe kindlasti kavas. Nüüd oli vaja kiiresti ümber orienteeruda ja otsustasime teha väikse muudatuse ehk võtta lõunast paar punkti ja jätkata planeeritud ringi. Mööda rannaäärt edasi joostes tuli ületada väike oja, kus mõned olid juba rinnani vees, seega meie, kaks lühikest tüdrukut otsustasime minna mere ääres, kus sai alla põlve märjaks ->64 poole tunnine väike nõks sai tehtud ning lõpuks sai hakata tegema oma planeeritud rada->40->81->50->92->32
->joogipunkt 86
->63->84->42->34 eksisime natuke nende teedega ja leidsime palju väiksema orvandi, kuid punkti orvandist oli see umbes 100m kaugusel.->70 Kahjuks fotokat kaasas ei olnud seekord, sest minu käes ta streikis ja gopro andsin ka isale, kuna teadsin, et selle jaoks meil aega pole, sest jäi lahe vaatepilt pildistamata. Nimelt ühest talust mööda joostes oli reklaamplakati peal ergutav kiri jooksjatele, ning teistpidi tulijatele tervitus saabuvasse külla ->83->53->73 Siin oli vaja otsustada, kas lähme põhja poole ja kas jaksame 1,5h joosta 13km..mina ütlesin, et riskime, Elina oli ka hiljem nõus, kuid nagu hiljem selgus, siis see oli liiga optimistlik plaan->44->90 Elina ei suutnud mu mustikavett enam juua ja kuna tal endal ei olnud ka puhast vett kaasas, siis küsisime grillavatelt venelastelt vett, mis päästis teda üsna palju->54->85 kell oli liikunud armetult ja meie tempo oli langenud, seega tuli vahele jätta punktid, mis jäid tee äärde, sest nende otsimine oleks võtnud veel aega ja tuli vaid joosta lõpuni. Poole tunniga 5km ei olnud võimatu, kuid lõpuks pidime siiski tunnistama 8min hilinemist. Hea idee oli siiski jätta need punktid võtmata, sest need punktid poleks tasunud võrreldes hilinenud minutitega end ära. Kui alguses poleks teinud poole tunnist vale otsust, poleks võib olla hilinenud ja teine oleks, et kui poleks olnud nii optimistlik punktis 73 ja ei oleks läinud punktidesse 44 ja 90 oleks jäänud ka hilinemine ära. Igastahes vigadest õpitakse ja äkki natuke targem jälle raja planeerimisel. Tulemus oli parem kui hea, üldarvestuse 50 ja naiste 8. Elina teise rogaini ja meie esimese ühise rogaini kohta väga hea tulemus ning kilometraaž 30km nelja tunniga täitsa arvestatav. Ja võrreldes Libahundiga puhas rõõm, sest ei pidanud pead koguaeg ragistama.
Isa ja pisiõe seiklus videos: https://www.youtube.com/watch?v=o0wLe17HtzM
Helis Pajuste blogi 